B-kategooria õppekava


OÜ Plekk-Liisu õppekava

B-KATEGOORIA JA B1-ALAMKATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA

1. peatükk

Eesmärk ja nõuded

1.1 Üldalused

Õppekava püstitab juhi ettevalmistamise eesmärgi ja määrab kindlaks selle saavutamiseks vajalikud õppeained, nende mahud, vajalikud õppevahendid ,õpetamise korralduslikud alused ja õppetulemuste hindamise alused

1.2 Juhi koolituse õppe-eesmärk

(1) Juhi koolituse eesmärgiks on luua eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks.

(2) Üldeesmärgile tuginedes on juhi koolituse eesmärgiks luua eeldused juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.

2. peatükk

Juhile esitatavad nõuded

(1) Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kes:

1) on koolituse alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane.
2) omab tervisetõendit B-kategooria või B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega;

3) koolituskursusele võib õppima võtta ka isiku kelle eesmärk on juhtimisõiguse taastamine.

(2) Juhtimisõigust taotlev isik peab koolitajale esitama isikut tõendava dokumendi ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tervisetõendi.

3. peatükk

Koolituse kestus

3.1. Juhi esmaõppe algaste

Juhi esmaõppe algaste (edaspidi algaste) moodustab põhiosa kogu juhikoolitusest. Selle eesmärgiks on luua õpilasele sellised oskused, et ta oleks võimeline iseseisvalt ja ohutult liiklema ja et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada.

3.2. Algastme koolituse kestus

Õppekavas esitatud õppematerjal jaguneb 28 teooriatunnile ja 23 sõidutunnile. Juhi koolituskursuse pikkus on vähemalt kuus nädalat. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga sõidutunni järel peab olema puhkepaus vähemalt 15 minutit. Õpilane võib päevas osaleda sõltuvalt tema võimetest ja vajadustest määramata arvus sõidutundides.

3.3.Algastme pimeda aja koolitus

Tuleb läbida algastme koolituse käigus. Teooriatunniks(praktikumiks) peavad läbitud olema teooriaõppe I mooduli õppeained. Sõidutunniks I ja II sõiduõppe moodul.

3.4. Algastme pimeda aja koolitus kestus

Õppekavas esitatud õppematerjal jaguneb 1 teooritunnile(praktikum) ja 1 sõidutunnile. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidutunni pikkus on 45 minutit.

3.5. Algastme libedasõidu koolitus

Läbitakse algastme koolituse käigus. Selle eesmärgiks on luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks juhtida sõidukit oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahega.

3.6. Algastme libedasõidu koolitus kestus

Õppekavas esitatud õppematerjal jaguneb 2 teooritunnile ja 1 sõidutunnile. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidutunni pikkus on 45 minutit.

3.7. Juhi esmaõppe lõppaste

Juhi esmaõppe lõppaste (edaspidi lõppaste) algab pärast esmase juhiloa saamist ja hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Enne esmase juhiloa vahetust juhiloa vastu peab esmase juhiloa omanik läbima koolitaja juures õppekava kohase juhi lõppastme koolituse, mille eesmärgiks on ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse, teisi liiklejaid arvestava ning säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine.

3.8. Lõppaste koolituse kestus

Õppekavas esitatud õppematerjal jaguneb 4 (1 praktikum) teooritunnile ja 2 sõidutunnile. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidutunni pikkus on 45 minutit.

4. peatükk

Erisused õppekava rakendamisel

4.1. Juhi koolituse erisused

(1) Kui isik omab automaatkäiguvahetusega B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb käsikäiguvahetusega B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta läbima koolituse sõiduõppes vähemalt 2 sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peavad käesolevast õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi käsikäiguvahetusega mootorsõiduki juhi koolitamisel võrreldes automaatkäiguvahetusega mootorsõiduki juhi koolitamisega.

(2) Kui isik omab C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta saama koolituse sõiduõppes vähemalt 1 sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peavad käesolevast õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi B-kategooria mootorsõiduki juhi koolitamisel võrreldes C- või D-kategooria mootorsõiduki juhi koolitamisega.

(3) BC1-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik peab saama koolituse teooriaõppes vähemalt 40 õppetunni ja sõiduõppes 27 sõidutunni mahus, millest vähemalt 3 sõidutundi viiakse läbi C1-alamkategooria autoga. Selles mahus antav õpe peab lisaks käesoleva õppekava õppeainetele hõlmama neid C1-alamkategooria auto õppekava õppeained, mis käsitlevad erisusi C1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitamisel võrreldes B-kategooria mootorsõiduki juhi koolitamisega.

5. peatükk

Koolituse lõpetamise kord

Juhi koolituse lõpetamine

(1) Juhi koolitus lõpeb käesoleva määruse lisas 1 ainekaardidel toodud õpiväljundite saavutamisel. Õpiväljundite saavutamiseks püstitatud kontrolli meetodite ja hindamiskriteeriumite kirjeldus sisaldub antud õppekava 6. peatükis.

(2) Pärast algastme koolituse,kui on saavutatud õppeväljundid, sealhulgas libedasõidu koolituse ja pimeda aja koolituse läbimist väljastab mootorsõidukijuhi koolitaja õpilasele juhi koolituskursuse tunnistuse (edaspidi tunnistus).

(3) Pärast lõppastme koolituse läbimist väljastab mootorsõidukijuhi koolitaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse kandega lõppastme koolituse läbimise kohta

(4) Pärast pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituse läbimist väljastab mootorsõidukijuhi koolitaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse kandega pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituse läbimise kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud andmed, mis on elektrooniliselt edastatud Maanteeametile on aluseks Maanteeameti liiklusregistri büroos juhiloa taotlemisel.

6.peatükk

Juhi ettevalmistamise korraldus

I osa

6.1. Õppetöö korraldus

(1) juhi ettevalmistamine toimub esma- ja täiendõppe korras liiklusteooriaõppe ja sõiduõppe vormis.

(2)Esmaõppe korras valmistatakse B-, B1 kategooria autojuhti

(3) Täiendõppe korras valmistatakse ette siduripedaalita auto juhti käsikäiguga auto juhiks, samuti C ja D kat juhti B- kat. juhiks.

(3) Juhi ettevalmistust viib läbi mootorsõidukijuhi õpetaja (edaspidi õpetaja)

6.2. Liiklusteooria ja õppesõidu tundide ülesehitus.

(1) Liiklusteooria õppevorm on auditoorne või elektrooniline. Lisaks võib õpetaja anda iseseisvat tööd, mida ei arvestata vähimate õppemahtude hulka.

(2) teooria ja õppesõidu tundide ülesehitus ning vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.

(3) Nõuded elektroonilisele õppevormi õppekeskkonnale ja õppeprogrammile on sätestatud „Liiklusseaduse“ §112 lg 3 alusel kehtestatud määruses.

(4) Õppesõidus õpetab õpetaja korraga ühte õpilast.

(5) Õppesõidul peab õpilasel kaasas olema õpingukaart, kuhu õpetaja tunni alguses märgib tunni teema, kuupäeva ja kellaaja.

(6) Õppesõidu lõpus märgib õpetaja õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta, mida kinnitavad mõlemad oma allkirjaga.

(7) Teooriatunni pikkus on 45 minutit ja õppesõidutunni kestvus on 45 minutit. Õppesõidutundide vahel peab olema puhkepaus vähemalt 15 minutit.

6.3. Õpilasele tagasiside andmine

Õppeprotsessi käigus peab õpetaja andma õpilasele pidevat tagasisidet. See tagab juhile vajalike teadmiste ja oskuste kiire omandamise.

6.4. Hindamise kriteeriumid ja põhimõtted.

(1) Hindamises arvestatakse kolme eesmärki.

1. Kontroll

2. Õpilase edasine areng

3. Õpilase suunamine ja toetamine õppeprotsessi käigus.

Olulisem neist on õpilase suunamine ja toetamine. Hindamise abil saab õpilane tagasisidet oma õpingutest, millest lähtuvalt saab õppeprotsessi muuta, suunata arendada. Kontrolli kasutada minimaalselt. Teha kindlaks, kas õpilane on omandanud minimaalsed oskused ja teadmised õppeprotsessis edasiliikumiseks.

(2) Hindamine toimub moodulite kaupa.

(3) Teooriaõppe hindamine toimub testi vormis. Peale igat õppemoodulit on arvestus, kus on 20 küsimust, milles võib edasijõudmiseks olla kuni 4 viga. Peale teooriaõppekava läbimist on kontrolltest, kus on vähemalt 42 küsimust järgmistest valdkondades:

1. Ohutu liiklemine: vähemalt 12 küsimust

2. Liiklusreeglid: vähemalt 12 küsimust

3. Liikluspsühholoogia: vähemalt 6 küsimust

4. Sõiduki kasutamist sätestavad õigusaktid: vähemalt 6 küsimust

5. Auto tehnoseisund ja lisanõuded: vähemalt 6 küsimust

Maksimaalne vigade arv on 4 viga 42 küsimusest või mitte rohkem kui 10% küsimuste arvust.

(4)Hindamine toimub „sooritas“ või „ei sooritanud“ põhimõttel.

(5) test võib toimuda paberkandjal või elektrooniliselt. Mõlemal juhul peavad õpetaja ja õpilane viibima samas ruumis.

(6) Sõiduõppes toimuvad vahekontrollid jooksvalt sõiduõppe käigus igas moodulis. Vahekontrolli sooritamise eelduseks on õppekavas ettenähtud sõidutundide edukas läbimine. Kui kõik moodulis ettenähtud sõidutunnid on hinnatud sõiduõpetaja poolt sooritatuks, siis loetakse moodul läbituks ja õpilane saab alustada järgmisse mooduliga. Kui moodulis üks või rohkem sõidutunde on hinnatud sõiduõpetaja poolt mittesooritatuks tuleb mooduli lõpus läbida täiendav kontrollsõit. Täiendav kontrollsõit ei kuulu minimaalse koolituspaketti hulka ja tuleb täiendavalt tasuda vastavalt kontrollsõidu hetkel kehtivale hinnakirjale. Kui kõik moodulid on edukalt läbitud loetakse õppesõidus vajalikud õppeväljundid saavutatuks ja õppesõit lõpetatuks.

Sõiduõppe hindamise põhimõtteks on „sooritas“ või „ei sooritanud“ Õpilane ja õpetaja analüüsivad koos sõidutundi või kontrollsõitu ja püüavad jõuda ühise otsuseni õppeväljundite saavutamise osas. Konflikti korral loetakse hinnanguks „ei sooritanud“. Õpingukaardil tähistab õpetaja „sooritas“ otsust „ok“ või „A“. Kui õpetaja hindab sõidutunni „ei sooritanud“ märgitakse õpingukaardile „EI“

(7) Enne õppesõidu lõpetamist peab olema edukalt sooritatud teooria kontrolltest.

6.5. Õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid.

Õppe-eesmarkide saavutamiseks on vajalik, et õpilane saab kasutada kvaliteetseid õppematerjale. Õppe-eesmärkide saavutamiseks kasutatakse järgmisi õppematerjale:

1. Liiklusõppealane kirjandus

2. Arvutipõhine lisamaterjal

3. Visualiseerimiseks kasutatavad filmid, lüümikud

7. peatükk

Õppekava struktuur

7.1. Juhi koolituse õppekava ülesehitus

(1) Juhi koolitus jaguneb algastme koolituseks, algastme libedakoolitus, algastme pimeda aja koolituseks ja lõppastme koolituseks.

(2) Algastme koolitus on ülesehitatud moodulipõhiselt. Moodul on õppekava sisuline liigitus, mis koondab õppeained läbi ainekaartide ühtseks eesmärgistatud õppekogumiks.

(3) Moodulite abil on algastme koolituse teooria- ja sõiduõppe õppeained struktureeritud sisu ja valiku järjekorra alusel.

(4) Koolituse minimaalsed õppemahud on toodud lisas 1.

(5) Algastme koolitus jaguneb omakorda teooriaõppe ja sõiduõppe mooduliteks 1-3.

(6) Algastme koolituse teooriaõppesse kuuluvate moodulite valiku tingimuseks on eelneva mooduli õpiväljundi omandamine.

(8) Algastme koolituse sõiduõppesse kuuluvate moodulite valiku tingimuseks on eelneva mooduli õpiväljundi omandamine.

7.2. Juhi algastme teooriaõpe

(1) Teooriaõppe 1. moodulis omandatavate teemade tulemusena peab õpilane teadma:

1) enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;

2) kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest, sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov, mõjutavad juhi käitumist;

3) teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;

4) tähelepanu suunamise tähtsust olulisele ohutu liiklemise seisukohast ;

5) ohutu piki- ja külgvahe hoidmise tähtsust;

6) liiklus- ja teeoludele vastava sõidukiiruse valiku tähtsust;

7) erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega, näiteks vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukitega seotud ohtu suurendavaid tegureid;

8) nõudeid sõitjate ja veoste veole ning turvavarustuse kasutamisele;

9) sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;

10) nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile;

11) keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;

12) kasutatava sõiduki lisaseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele;

13) liiklusalast seadusandlust.

(2) Teooriaõppe 2. moodulis omandatavate teemade tulemusena peab õpilane teadma:

1) liiklusalaseid õigusakte;

2) kuidas käituda liiklusõnnetuse korral.

(3) Teooriaõppe 3. moodulis omandatavate õppeteemade tulemusena peab õpilane teadma:

1) peatumisteekonna pikkust mõjutavaid tegureid, näiteks kiirus, tee- ja ilmastikuolud ning kasutatava sõiduki eripära;

2) kuidas sõidukit keskkonda säästvalt kasutada;

3) keskkonnasäästliku juhtimise seost ohutusega;

4) kuidas sõitu riski vältimise eesmärgil planeerida;

5) kuidas ohutult möödasõitu sooritada ja mööduda.

7.3. Juhi algastme sõiduõpe

(1) Sõiduõppe 1. moodulis omandatavate praktiliste oskuste tulemusena peab õpilane olema võimeline:

1) aru saama, kui sõiduki kasutamine on liiklusele ohtlik, ja käituma kohaselt;

2) rakendama ettevaatusabinõusid sõidukisse sisenemisel ja sellest väljumisel;

3) valmistuma ohutuks sõiduks (näiteks juhiistme kohandamine turvavarustuse, lisaseadmete kasutamine);

4) käsitsema sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt, et oleks võimalik sõidu õppimist jätkata vähese liiklusega teedel.

(2) Sõiduõppe 2. moodulis omandatavate praktiliste oskuste tulemusena peab õpilane olema võimeline:

1) juhtima sõidukit viisil, mis välistab ohtlikke olukordade tekitamist, näiteks alustades sõitu; sõites sirgel teel ja kurvis, sõites tasasel ja mägisel teel, sõites erinevates ilmastiku- ja teeoludes, sooritades manöövreid, tagurdades, pidurdades, mööda sõites, ohutult peatuma ja parkima;

2) sõidukit juhtides järgima liiklusreegleid;

3) arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega, tagades nende ohutuse.

(3) Sõiduõppe 3. moodulis omandatavate praktiliste oskuste tulemusena peab õpilane olema võimeline:

1) kasutama sõidukit keskkonda säästvalt;

2) kohanema liikluses toimuvate muutustega;

3) hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;

4) sõiduteekonda kavandades hindama ja arvesse võtma tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine;

5) teadma, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

6) äkkpidurdamiseks;

7) mõistma, et libedal teel on pidurdusteekond oluliselt pikem kui kuival karedal asfaldil;

8) mõistma, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

9) mõistma, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;

10) omama suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

7.4. Juhi algastme libedasõidu teooria

(1) Teooriaõppe algastme libedasõidu koolituse läbimise tulemusena peab õpilane:

1) teadma, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

2) mõistma, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

3) omama suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;

4) mõistma, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

5) tajuma ja teadma oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ning oskama oma käitumises nendega arvestada;

6) omama suuremat motivatsiooni juhtida sõidukit ilma- ja teeoludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.

7.5. Juhi algastme libedasõidu sõiduõpe

(1) Sõiduõppe algastme libedasõidu riskivältimise koolituse läbimise tulemusena peab õpilane:

1) oskama sooritada äkkpidurdust erinevatel teekatetel;

7.6. Juhi algastme pimeda ajal sõiduki juhtimise teooria

(1) Teooriaõppe pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituse läbimise tulemusena peab õpilane:

1) teadma, kuidas nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada tulesid vastutuleva sõidukiga möödumisel, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;

2) mõistma, et pimeda ajal on nähtavus oluliselt halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;

3) omama suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava kiirusega ning õige piki- ja külgvahega;

4) mõistma oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;

5) teadma pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;

7.7. Juhi algastme pimeda ajal sõiduki juhtimise sõiduõpe

(1) Sõiduõppe pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituse läbimise tulemusena peab õpilane:

1) oskama tulede õige kasutamisega parandada oma nähtavust ja oma sõidukit teistele paremini märgatavaks teha;

2) oskama oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske.

7.8. Juhi lõppastme koolituse teooriaõpe

(1) Lõppastme koolituse teooriaõppe läbimise tulemusena peab õpilane:

1) teadma ohte suurendavaid tegureid liikluses;

2) mõistma säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava juhtimisviisi eeliseid;

3) teadma, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;

4) tajuma ja teadma enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskama oma käitumises nendega arvestada;

5) olema motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt;

6) teadma, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

7) mõistma, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

8) mõistma, et libedal teel on pidurdusteekond oluliselt pikem kui kuival asfaldil;

9) mõistma, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;

10) omama motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

7.9. Juhi lõppastme koolituse sõiduõpe

(1) Lõppastme koolituse sõiduõppe läbimise tulemusena peab õpilane:

1) omama realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;

2) olema motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;

3) omama realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;

4) oskama äkkpidurdada;

5) teadma, kuidas ohutult takistusest ümberpõigata;

6) mõistma, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta on piiratud

LISA 1 ÕPPEKAVA

Algastme koolitus

Teooriaõpe

Sõiduõpe

Moodul 1

10 õppetundi

Õppe-tunde

Moodul 1

2 sõidutundi

Sõidu-

Tundi

Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest.

1

Juhi tööasend ja turvavarustus. 1/1

0,5

Juhendamine iseseisvaks õppimiseks.

1

Sõiduki käsitsemine. 1/2

Piisavate oskuste korral lubamine teeliklusse.

iduõpe individuaalprogrammi järgi. Vajadusel ja võimalusel sõit juhendajaga.

1,5

Liiklus kui süsteem.

Iseeisev töö. Läbi lugeda Liiklusseadus. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõuded fooridele.

2

Ohutu liiklemise põhimõtted.

Iseseisev töö. Täiendav materjal õpetajalt.

2

Teiste liiklejatega arvestamine.

1

Sõiduki turvalisus.

1

Inimene sõidukijuhina.

1

I mooduli kordamine

1

Moodul 2

10 õppetundi

Moodul 2

14 sõidutundi

Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites.

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

2

Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel. 2/3

iduõpe individuaalprogrammi järgi. Vajadusel ja võimalusel sõit juhendajaga.

2

Sõidujärjekord sõites.

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

3

Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides.2/4

iduõpe individuaalprogrammi järgi. Vajadusel ja võimalusel sõit juhendajaga.

12

Sõidu eripära, asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

1

Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

2

Käitumine liiklusõnnetuse korral.

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

1

II mooduli kordamine

1

Moodul 3

5 õppetundi

Moodul 3

6 sõidutundi

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

1

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. 3/5

iduõpe individuaalprogrammi järgi. Vajadusel ja võimalusel sõit juhendajaga.

2

Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil.

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

1

Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal. 3/6

iduõpe individuaalprogrammi järgi. Vajadusel ja võimalusel sõit juhendajaga.

1

Keskkonda säästev auto kasutamine

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

1

Keskkonda säästev sõiduki juhtimine. 3/7

iduõpe individuaalprogrammi järgi. Vajadusel ja võimalusel sõit juhendajaga.

2

Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes.

Iseseisev töö. Materjal õpetajalt

1

III mooduli kordamine

1

Pimeda ajal sõiduki juhtimise koolitus

Pimeda ajal sõiduki juhtimine

1

Pimeda ajal sõiduki juhtimine (A/PIME SÕIT)

1

Kokku algastme koolituses

26

Kokku algastme koolituses

22

Algastme libedasõidu koolitus

Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine

2

Algastme libedasõidu harjutused (A/LIBE)

1

Kokku algastme koolituses

28

Kokku algastme koolituses

23

Algastme koolituse liiklusteooria- ja sõidueksam Maanteeametis

Esmase juhiloa saamine

Lõppastme koolitus

Teooriaõpe

Sõiduõpe

Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes

3

Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine.

1

Libedasõidu riskivältimise praktikum.

1

Libedasõidu riskivältimise harjutused õppeväljakul.

1

Kokku lõppastme koolituses

4

Kokku lõppastme koolituses

2

  1. ALGASTME KOOLITUSE AINEKAARDID

    1. Teooriaõpe

T 1.1.

Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Pole.

Aine maht

1 auditoorne tund. Iseseisev töö vastavalt vajadusele.

Aine lühikirjeldus

Antakse ülevaade juhiloa saamise tingimustest ja korrast, juhikoolituse eesmärkidest ja autokooli õppekavast, õppetöö korraldusest ja õppetööd reguleerivatest dokumentidest. Seatakse koolitusele ühised eesmärgid.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused ülevaate saamiseks juhiloa saamise tingimustest ja korrast, õppetöö korraldusest, sisust ja mahust. Luua eeldused olukorrale, kus juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid ja õpilase juhilubade saamisega ning juhi koolitusega seotud eesmärgid langeksid võimalikult palju kokku.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;

  • teab õppetöö korraldust;

  • teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;

  • on omaks võtnud juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid

 

Iseseisva töö sisu

Õppetööd reguleerivate õigusaktide ja dokumentidega tutvumine

Kohustuslik kirjandus

B-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 1.2.

Iseseisvaks õppimiseks juhendamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitakse pärast tundi ”Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest”.

Aine maht

Vähemalt 1 auditoorne tund. Iseseisev töö vastavalt vajadusele.

Aine lühikirjeldus

Lisaks kohustuslikele teooriatundidele ja sõidutundidele on kursuse raames palju iseseisvat tööd. Aine raames täpsustatakse iseseisva töö sisu ja mahtu. Aidatakse õpilasel koostada individuaalne õppeplaan – õppetöö ajaline jaotus, iseseisev töö, õppimine juhendajaga jms. Rõhutatakse õpilase aktiivset rolli õppetöös ja vajadust võtta vastutus oma õppimise eest.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused vastutuse võtmiseks oma õppimise eest ja aidata õpilasel koostada individuaalne õppeplaan.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • on valmis vastutama oma õppimise eest;

  • on koostanud individuaalse õppeplaani;

  • teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.

 

Iseseisva töö sisu

Õpilane koostab individuaalse õppeplaani.

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja poolt määratud õppematerjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 1.3.

Liiklus kui süsteem

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe moodul 1 ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ning ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine maht

2 auditoorset tundi.Iseseisev töö vastavalt vajadusele

Aine lühikirjeldus

Liiklus koosneb mitmest osast – tee, liikleja, sõiduk, seadusandlus – moodustades süsteemi. Süsteemi erinevad osad on vastasmõjus – muutused ühes kutsuvad esile ka muutused teistes. Antakse ülevaade olulisemast süsteemi erinevate osade kohta – terminind, liiklusalane seadusandlus, sõiduk, liikluskorraldusvahendid jms.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused mõistmaks liiklust kui süsteemi.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;

  • teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;

  • mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;

  • teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.

Iseseisva töö sisu

Õpetaja poolt määratud materjalidega tutvumine. Liiklusseadus

Kohustuslik kirjandus

Liiklusseadus 1,2,3,4,5,6,7,8,14. Liiklusmärgid, püstmärgised ja teekattemärgised.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 1.4.

Ohutu liiklemise põhimõtted

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine maht

2 auditoorset tundi.iseseisev töö vastavalt vajadusele

Aine lühikirjeldus

Võimalikke ettetulevaid liiklusolukordi on väga palju ja neid ükshaaval selgeks õppida ei ole võimalik. Aine raames analüüsitakse tüüpilisemaid liiklusolukordi ja arutletakse, millised on juhi võimalused tagada ohutus nendes olukordades. Sõnastatakse ühiselt ohutu liiklemise põhimõtted.

Omandatakse piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga ja märguannete kasutamisega seotud reeglid.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused isiklike ohutu liiklemise põhimõtete väljatöötamiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;

  • teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;

  • teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;

  • on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.

Iseseisva töö sisu

Isikliku ohutu liiklemise põhimõtete väljatöötamine, töö liiklusseadusega ja õpetaja poolt määratud materjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liiklusseaduse paragrahvid 18,33,39,46,47,48,49,50. Õpetaja lisamaterjal

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 1.5.

Teiste liiklejatega arvestamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine maht

1 auditoorne tund.

Aine lühikirjeldus

Liiklejate käitumises on vanusest, kogemusest, kasutatavast sõidukist jms tulenevaid erisusi. Neid erisusi teades oskab juht teiste liiklejatega paremini arvestada. Ühe liikleja poolt tehtud viga ei vii vältimatult õnnetuseni kui teine pool teab mida ette võtta õnnetuse ärahoidmiseks. Arutletakse selle üle, milliseid liiklejate rühmi on, millised on nende käitumise eripärad ja kuidas iga liikleja saab neid eripärasid teades ohutuse tagada.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused teiste liiklejatega arevestava käitumise kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejate rühmi;

  • teab erinevate liiklejate rühmade käitumise eripärasid;

  • teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;

  • omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;

  • mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;

  • on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega ja õpetaja poolt määratud materjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liikluseaduse paragrahvid 16,17,33,35,36,37,49,68. Õpetaja lisamaterjal

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 1.6.

Sõiduki turvalisus

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”. Turvahalli külastus võib toimuda algastme koolituse jooksul.

Aine maht

1 auditoorne tund

Aine lühikirjeldus

Autotööstus areneb väga kiiresti. Sõidukite tootjad pööravad järjest suuremat rõhku sõidukite turvalisusele. Tehnikasaavutusi saavad juht ja sõitjad enda ohutuse suurendamiseks kasutada teades sõidukis oleva turvavarustuse tööpõhimõtet ning kuidas turvavarustust õigesti kasutada. Kõige parem on turvavarustuse õige kasutamise vajadust selgitada külastades turvahalli.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused turvavarustuse õigeks kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks kasutada turvavarustust.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • mõistab auto kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;

  • teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);

  • teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on enam motiveeritud turvvarustust kasutama;

  • teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele;

  • teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;

  • teab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile;

  • teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;

  • teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega, auto kasutusjuhendiga ja õpetaja lisamaterjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liikluseadus parag. 30,33,34,73. Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 1.7.

Inimene sõidukijuhina

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine maht

1 auditoorne tund

Aine lühikirjeldus

Inimestena oleme erinevad. Erinevused võivad olla tingitud kaasasündinud teguritest (sugu, isiksuse omadused, impulsiivsus, kognitiivsed funktsioonid), elu jooksul välja kujunevatest teguritest (vanus, kogemused, hoiakud, väärtused, motiivid, iseloom jms) ning kiiresti muutuvatest asjaoludest (väsimus, tervislik seisund, emotsioonid, joove jms). Arutletakse selle üle, kuidas nendest teguritest tulenevat negatiivsed mõju juhi käitumisele saab vältida.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused mõistmaks erineva liikluskäitumise põhjuseid, saada teadlikuks enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavatest tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused strateegiate väljatöötamiseks neid kahjulikke mõjusid vähendada.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;

  • teab kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;

  • teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;

  • on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;

  • on rohkem motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises.

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja poolt määratud materjalidega. Isiklike hoiakute kujundamine.

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja poolt määratud materjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 2.1.

Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 2. moodulisse.

Moodul 2 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õpekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. moodul.

Aine maht

2 auditoorset tundi.

Aine lühikirjeldus

Üheks ohutu liiklemise eelduseks on valida teel otse sõites ja manöövri sooritamisel õige asukoht. Omandatakse sõidu alustamise ja sõiduki asukoha valikuga seonduvad reeglid. Arutletakse, kuidas tagada sõidu alustamisel ohutus, milliseid ettevalmistusi tuleb sõiduks teha, millised on tee erinevad osad ja nende otstarbed; mille järgi ära tunda eraldi rada ühissõidukile, kergliiklejatele jms; kui sõiduradasid on mitu, siis milline rada valida; kuidas saab juht õige paiknemisega teel riske vältida. Analüüsitakse sõiduki asukohaga sõites seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused sõitmisel õige asukoha valikuks vajalike teadmiste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks sõidu planeerimisega riske vältida ning keskkonda säästa.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab kuidas sõitu ohutult alustada;

  • teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;

  • teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;

  • teab kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;

  • on rohkem motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega ja õpetaja materjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liikluseaduse paragrahvid 17,39,45,48,49,64, 88,90. Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 2.2.

Sõidujärjekord sõites

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 2. moodulisse.

Moodul 2 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. moodul.

Aine maht

3 auditoorset tundi.

Aine lühikirjeldus

Üheks ohutu liiklemise eelduseks on õige sõidujärjekorra määramine teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ületamisel. Omandatakse teede ristumis- ja lõikumisaladel ning raudteeülesõidukohtadel ja õuelade, parklate, jalgrattateede, teega külgnevate alade, raudtee, trammitee jms ületamisel sõidujärjekorra määramisega seotud reeglid. Analüüsitakse teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõiduga seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused ristmike ja teega külgnevate alade ületamisel õige sõidujärjekorra määramiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks ristmikel sõites võimalikke ohte vältida.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;

  • omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

  • on rohkem motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega ja õpetaja poolt määratud materjlidega.

Kohustuslik kirjandus

Liiklusseduse parag. 17,18,19,35,37,56,57,58,59,60. Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 2.3.

Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 2. moodulisse.

Moodul 2 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. moodul.

Aine maht

1 auditoorne tund

Aine lühikirjeldus

Omandatakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seonduvad reeglid. Asulavälisel teel ja kiirteel sõiduki juhtimine erineb asulas sõidust peamiselt sõidukiiruse poolest. Suurema sõidukiirusega kaasneb oht õnnetuse korral rohkem viga saada; midagi olulist võib tähele panemata jääda; kui ohtu märgatakse, siis on vähem aega õige otsuse vastuvõtmiseks ja tegutsemiseks. Lubatud sõidukiirust ületatakse siin ka rohkem – sõit tundub ohutum, sõidukiiruse hüpnoos jms. Kuid ka väljaspool asulat ja kiirteel saab ohutult sõita – valides oludele vastava sõidukiiruse ja hoides enda ümber tegutsemiseks piisavalt ruumi. Analüüsitakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas oleks saanud neid ära hoida.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimiseks ja ohtude vältimiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused motivatsiooni suurenemiseks järgida ka asulavälisel teel ja kiirteel sõites sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoida ohutut piki- ja külgvahet.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;

  • teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;

  • omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

  • on rohkem motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega ja õpetaja lisamaterjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liiklusseaduse paragrahvid 15,50,66,67. Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 2.4.

Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 2. moodulisse.

Moodul 2 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. moodul.

Aine maht

2 auditoorset tundi

Aine lühikirjeldus

Peatumine ja parkimine ning hädapeatamine peavad toimuma selliselt, et muud liiklust ei takistata. Omandatakse peatumise ja parkimise ning hädapeatumisega seotud reeglid. Lahendatakse peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud probleemülesandeid. Analüüsitakse peatumise ja parkimise ning hädapeatamisega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid ära hoida.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused peatumiseks ja parkimiseks ning hädapeatamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ning motivatsiooni suurendamiseks peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reeglite järgimiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;

  • teab kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;

  • on rohkem motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima.

  • teab kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega ja õpetaja lisamaterjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liiklusseaduse paragrahvid 20,21,61, 64. Õpetaja materjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 2.5.

Käitumine liiklusõnnetuse korral

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 2. moodulisse.

Moodul 2 maht

Vähemalt 10 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Ei ole

Aine maht

1 auditoorne tund

Aine lühikirjeldus

Liiklusõnnetus on riskiolukord, kuhu ükski juht ei taha sattuda. Kui aga liiklusõnnetus siiski juhtub, eeldab see juhilt kindlate reeglite järgi käitumist. Omandatakse liiklusõnnetuse korral käitumisega seotud reeglid. Lahendatakse liiklusõnnetuse korral käitumisega seotud probleemülesandeid. Analüüsitakse liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi ohutuse ja liikluskindlustusseaduse seisukohast.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused liiklusõnnetuse korral õige ja ohutu käitumise jaoks vajalike teadmiste kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;

  • teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega, Liikluskindlustuse seadusega ja õpetaja lisamaterjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liikluskindlustus seadus, Liiklusseaduse paragrahvid 168,169,170,171. Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 3.1.

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 3. moodulisse.

Moodul 3 maht

Vähemalt 5 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.

Aine maht

1 auditoorne tund

Aine lühikirjeldus

Omandatakse möödasõidu, möödumisega ning ümberpõikega seotud reeglid. Arutletakse selle üle, milliseid ohte võib möödasõidul ette tulla ja kuidas neid ohte vältida. Analüüsitakse möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja kuidas neid oleks saanud ära hoida.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks vajalike teadmiste kujunemiseks ning motivatsiooni suurendamiseks kaaluda hoolega möödasõiduvajadust.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;

  • teab kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;

  • teab kuidas käituda möödasõidetava rollis;

  • on rohkem motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.

Iseseisva töö sisu

Töö Liiklusseadusega ja õpetaja lisamaterjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Liiklusseaduse paragrahvid 51,52,53,54,55. Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 3.2.

Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 3. moodulisse.

Moodul 3 maht

Vähemalt 5 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.

Aine maht

1 auditoorne tund

Aine lühikirjeldus

Sõitu planeerides on võimalik teekonnaga seotud ohte vältida – marsruudi ja aja valik, sõiduki ettevalmistus sõiduks, vajaminev varustus, vajalikud puhkepausid, juhi seisund jms.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides saab mõjutada sõidu ohutust. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks sõiduga seonduvat riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerida.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;

  • mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

  • on rohkem motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;

  • teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja lisamaterjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja lisamaterjal

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 3.3.

Keskkonda säästev auto kasutamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 3. moodulisse.

Moodul 3 maht

Vähemalt 5 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.

Aine maht

1 auditoorne tund.

Aine lühikirjeldus

Auto kasutamisega kaasneb kahju keskkonnale. Kuidas saab seda kahjulikku mõju vähendada? Sõiduviisi valikuga, sõidu planeerimisega, auto korralise hooldamisega, eelsoojendi kasutamisega, auto valikuga ostes jms. Arutletakse vajadustest lähtuvalt võimaluste üle säästa ja milliseid meetmeid keegi on nõus keskkonna säästmiseks tarvitusele võtma.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused auto säästlikuks kasutamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks autot kasutades keskkonda säästa. Luua eeldused enesehinnanguks – kui motiveeritud keegi on autot keskkonda säästvalt kasutama.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab kuidas auto kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;

  • oskab leida auto kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;

  • teab kuidas jälgida kütuse kulu;

  • on rohkem motiveeritud autot kasutades keskkonda säästma;

  • mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja materjalidega, Liiklusseaduse ja auto kasutusjuhend.

Kohustuslik kirjandus

Liiklusseadus paragrahv 13. Auto kasutusjuhend. Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

T 3.4.

Sõitmine rasketes tee- ja ilmastikuoludes

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 3. moodulisse.

Moodul 3 maht

Vähemalt 5 kohustuslikku tundi. Kohustuslike tundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. ja 2. moodul.

Aine maht

1 auditoorne tund.

Aine lühikirjeldus

Rasked tee- ja ilmastikuolud põhjustavad tee ja rattavahelise haardumise või nähtavuse halvenemise. Kuidas sellistes rasketes oludes ohutult sõidukit juhtida? Selleks, et juht saaks sõita ohutult (suudaks säilitada tee ja ratta vahelise haardumise, oskaks valida oludele vastava sõidukiiruse ja õige pikivahe), peab ta arvestama asjaoluga, et sõidukile mõjuvad jõud, mis võivad töötada vastupidiselt juhi soovile. Mõistes sõidukile mõjuvaid jõude ja kuidas juht oma käitumisega saab neid jõudusid muuta, saab sõites neid arvestada. Arutletakse järgmistel teemadel: peatamisteekond = reageerimisteekond + pidurdusteekond; reageerimisaeg, pidurdusteekonna sõltuvus sõidukiirusest, haardumisest ja massist, tsentrifugaaljõud, inerts, kineetiline energia, jääkkiirus, kokkupõrkel vallanduvad jõud jms.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmiseks vajalike teadmiste kujunemiseks. Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmisega seotud ohtude mõistmiseks ja teadmiste kujunemiseks kuidas neid ohte vältida.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;

  • teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja lisamaterjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja lisamaterjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

    1. Sõiduõpe

S 1.1.

Juhi tööasend ja turvavarustus

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 ja 2 maht kokku

Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Kohustuslike sõidutundide jaotus moodulite 1 ja 2 raames määratakse autokooli õppekavas. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

0,5 sõidutund.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe moodul 1 ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ning ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine lühikirjeldus

Koolitus viiakse läbi teelõigul, kus muud liiklust ei häirita ega ohustata muuks liikluseks suletud alal, õppesõiduväljakul, turvahallis ja/ või selleks kohandatud simulaatoril. Omandatakse sõiduks valmistumiseks vajalikud oskused – juhi tööasendi reguleerimine, oskus aidata sõitjatel turvavarustus kinnitada, oskus kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele, oskus aru saada, millal sõiduki kasutamine on ohtlik.

Aine üldeesmärgid

Luuakse eeldused enne sõidu alustamist enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luuakse eeldused motivatsiooni suurendamiseks kasutada turvavarustust ja nõuda turvavarustuse kasutamist sõitjatelt .

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli kasutades sh sõiduki käsiraamatut;

  • oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;

  • oskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel kinnitada turvavarustust; selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;

  • oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;

  • teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;

  • on rohkem motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt .

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel juhendaja kaasamine

S 1.2.

Sõiduki käsitsemine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 ja 2 maht kokku

Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Kohustuslike sõidutundide jaotus moodulite 1 ja 2 raames määratakse autokooli õppekavas. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

1,5 sõidutundi.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud sõiduõppe moodul 1 aine ”Juhi tööasend ja turvavarustus“.

Aine lühikirjeldus

Koolitus viiakse läbi teelõigul, kus muud liiklust ei häirita ega ohustata, liikluseks suletud alal, õppesõiduväljakul ja/või selleks kohandatud simulaatoril. Harjutatakse mootori käivitamist, sõiduki juhtimisseadmete käsitsemist, manööverdamist, märgu andmist, sujuvat liikumist, sõidu lõpetamist, pidurdamist jms. Harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõidu õpingute alustamiseks vähese liiklusega teel.

Aine üldeesmärgid

Luuakse eeldused ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsistemis oskuste kujunemiseks, mis on vajalikud sõiduõppe jätkamiseks vähese liiklusega teedel. Õpilane oskab paigalt võtta, sõidukit sujuvalt ja äkkpidurdamisega peatada ning sõidurada vahetada

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel;

  • teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

  • tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

  • on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt.

S 2.3.

Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 2. moodulisse.

Moodul 1 ja 2 maht kokku

Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Kohustuslike sõidutundide jaotus moodulite 1 ja 2 raames määratakse autokooli õppekavas. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

2 sõidutundi.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud sõiduõppe moodul 1 ained.

Aine lühikirjeldus

Viimistletakse sõiduki ohutu ja keskkonda säästva käsitsemise vilumust tasemeni, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks erinevates liiklussituatsioonides. Harjutatakse liikluses osalemiseks vajalikke oskusi vastavalt regiooni eripärale: tähelepanu suunamist liikluses olulisele, ohutu liiklemise põhimõtete kohaldamist, teiste liiklejatega arvestamist, õige asukoha valikut teel; teede lõikumisaladele, teega külgnevatele aladele, raudteeülesõidukohale lähenemist ja nende ületamist; sõidujärjekorra reeglite kohaldamist; peatumist ja parkimist, manöövrite sooritamist jms. Juhitakse tähelepanu liikluses osalemisega seotud ohtudele ja nende vältimise võimalustele.

Aine üldeesmärgid

Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides. Luua eeldused valmiduse kujunemiseks võtta juhina vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest. Luua eeldused realistlikku arusaama kujunemiseks isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutust oma õppimise eest

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;

  • omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;

  • oskab peatuda ja parkida teel;

  • teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;

  • mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

  • tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel kaasatakse juhendaja

S 2.4.

Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 2. moodulisse.

Moodul 1 ja 2 maht kokku

Vähemalt 16 kohustuslikku sõidutundi. Kohustuslike sõidutundide jaotus moodulite 1 ja 2 raames määratakse autokooli õppekavas. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

12 sõidutundi.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud sõiduõppe moodul 1 ained ja moodul 2 aine ”Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel”.

Aine lühikirjeldus

Koolitus viiakse läbi keerulisema ja tihedama liiklusega teedel. Viimistletakse sõiduki ohutu ja keskkonda säästva käsitsemise vilumust tasemeni, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks 3. moodulis. Harjutatakse liikluses osalemiseks vajalikke oskusi vastavalt Eestimaa regiooni eripärale: tähelepanu suunamist liikluses olulisele, ohutu liiklemise põhimõtete kohaldamist, teiste liiklejatega arvestamist, õige asukoha valikut teel; teede lõikumisaladele, teega külgnevatele aladele, raudteeülesõidukohale lähenemist ja nende ületamist; sõidujärjekorra reeglite kohaldamist; peatumist ja parkimist, manöövrite sooritamist jms. Juhitakse tähelepanu liikluses osalemisega seotud ohtudele ja nende vältimise võimalustele.

Aine üldeesmärgid

Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks 3. moodulis. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutus oma õppimise eest. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks erinevates liiklussituatsioonides osalemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks 3. moodulis;

  • omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel;

  • teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;

  • mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

  • tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

  • kohanema liikluses toimuvate muutustega;

  • on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;

  • on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel kaasatakse juhendaja

S 3.5.

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.

Moodul 3 maht

Vähemalt 4 kohustuslikku sõidutundi. Kohustuslike sõidutundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

2 sõidutund.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud sõiduõppe moodul 1 ained ja moodul 2 ained.

Aine lühikirjeldus

Aine raames väljaspool asulat läbiviidavas sõidutunnis rakendatakse teooriaõppes omandatud teadmisi pärisuunas ja vastassuunas möödasõidu, möödumise ja võimalusel ka ümberpõike kohta – ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu hindamine, käitumine möödasõitja ja möödasõidetava rollis, ohu ilmnemisel möödasõidu katkestamine jms. Aine raames viiakse läbi sõidutund teelõigul , kus möödasõidu, möödumise ja ümberpõike õpetamisega teisi liiklejaid oluliselt ei häirita. Tavaliikluses on õppesõidukiga keeruline leida võimalust möödasõidu õpetamiseks – pole sõidukeid, kellest mööda sõita. Seepärast viiakse praktikum läbi 2-3 õppesõidukiga. Jäädes sõitma 10-20 km/h väiksema sõidukiirusega kui on suurim lubatud sõidukiirus ja/või oludele vastav sõidukiirus konkreetsel teelõigul, saab kordamööda pakkuda üksteisele võimalust mööda sõita. Kui koolil on ainult üks õppesõiduk, siis teiseks sõidukiks võib olla ka mõni muu, õppesõidukiks mitte kohandatud harjutuse läbiviimist abistav sõiduk, kuid oma sõidutunni juhib iga õpilane õppesõidukiga. Sõidutunni käigus juhib iga õpilane vähemalt ühe sõidutunni. Sellel ajal kui üks õpilastest sõidab, jälgivad teised tema sõitu. Reflekteeritakse nähtu ja kogetu üle – kas möödasõit oli ohutu, kuidas minul läks võrreldes teistega, mis läks hästi, mida võiks teha teist moodi, kas pikivahe enne ja pärast möödasõitu oli piisav, kas manööver tehti õigesti jms. Praktikumi juhib õpetaja suunavate küsimustega, kasutades nn arengutreeningu meetodit. Lisaõppena ja täiendava sõidutunnina on lubatud aine läbiviimine simulaatoril.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks ning väljaspool asulat peatumiseks ja parkimiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Suurendada järjest rohkem õpilase vastutus oma õppimise eest. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;

  • mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;

  • oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuuna vööndi kaudu;

  • oskab käituda möödasõidetava rollis;

  • oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel kaasatakse juhendaja

S 3.6.

Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.

Moodul 3 maht

Vähemalt 4 kohustuslikku sõidutundi. Kohustuslike sõidutundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

1 sõidutund.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud sõiduõppe 1. ja 2. moodul.

Aine lühikirjeldus

Õpilane planeerib sõidu punktist A punkti B ja sõidab sihtpunkti plaani kohaselt. Sõitu planeerides kasutatakse navigeerimisseadet ja/või kaarti . Planeeritud teekonnal sõites on oluline pöörata tähelepanu sõiduraja valikule riski vältimise eesmärgil ja harjutada sõitu juhatusmärkide järgi. Soovitav kasutada selle teema läbimisel rühmaõpet. Iga õpilane peab juhtima ühe sõidutunni.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks sõiduga seonduvat planeerida.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;

  • mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

  • on rohkem motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel kaasatakse juhendaja

S 3.7.

Keskkonda säästev sõiduki juhtimine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse sõiduõppe 3. moodulisse.

Moodul 3 maht

Vähemalt 4 kohustuslikku sõidutundi. Kohustuslike sõidutundide jaotus mooduli raames määratakse autokooli õppekavas. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud sõiduõppe 1. ja 2. moodul.

Kohustuslike sõidutundide arv

2 sõidutund.

Aine lühikirjeldus

Autojuhi peamised võimalused sõites keskkonda säästa on: teha tähelepanekuid piisavalt kaugelt, hoida piisavat piki- ja külgvahet , planeerida sõitu eesmärgiga võimaluse korral mitte seisma jääda, kasutada antud olukorras võimalikult kõrget käiku, kiirendada reipalt. Rõhutatakse, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. Sõidu ajal mõõdetakse keskmist ja hetkelist kütuse kulu.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused keskkonda säästva sõiduviisi kujunemiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Toetada plaani koostamist tegevuste kohta, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;

  • mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;

  • on rohkem motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

  • on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel kaasatakse juhendaja

  1. PIMEDA AJAL SÕIDUKI JUHTIMISE KOOLITUSE AINEKAARDID

    1. Teooriaõpe

PT

Pimeda ajal sõiduki juhtimine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava teooriaõppe pimeda ajal sõiduki juhtimise koolitusse.

Koolituse maht

1 auditoorne tund.( Praktikum)

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. moodul.

Aine lühikirjeldus

Pimeda ajal sõites tuleb osata valida sõidukiirus, mis võimaldab sõiduki peatada nähtavuse piires. Omandatakse tulede kasutamisega seotud reeglid. Näidatakse nähtavust erinevate tuledega vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites; millised on juhi võimalused erineva sõidukiiruse puhul ohu märkamisel tegutseda; kuidas muuta teel seisev sõiduk ja sõiduki ümber toimetavad inimesed teistele liiklejatele nähtavaks.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused tulede õigeks kasutamiseks vajalike teadmiste kujunemiseks ja mõistmaks pimeda ajal sõitmisega seonduvaid ohte ning kuidas juht saab neid ohte oma käitumisega vältida.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;

  • mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;

  • omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja poolt määratud materjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja poolt määratud materjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö). Praktikumi juhib õpetaja suunavate küsimustega.

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

    1. Sõiduõpe

A/PS

Pimeda ajal sõiduki juhtimine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava sõiduõppe pimeda ajal sõiduki juhtimise koolitusse.

Koolituse maht

Vähemalt 1 kohustuslikku sõidutundi.

Kohustuslike sõidutundide arv

Vähemalt 1 sõidutund.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud sõiduõppe 1., 2. moodul

Aine lühikirjeldus

Harjutatakse teooriaõppes ”Pimeda ajal sõiduki juhtimine” õpitut – tulede õiget kasutamist, oludele vastava sõidukiiruse valikut, tähelepanu suunamist jms. Sõiduõpe on võimalik läbida selleks kohandatud simulaatoril.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused pimeda ajal sõiduki juhtimiseks vajalike oskuste kujunemiseks ja pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohtude mõistmiseks. Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks juhtida sõidukit pimeda ajal oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahega.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;

  • mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;

  • teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;

  • oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;

  • teab isiklikke, pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud, tugevaid ja nõrku külgi;

  • tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt.

  1. ALGASTME LIBEDSÕIDU KOOLITUSE AINEKAARDID

2.1 Teooriaõpe

RT

Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava teooriaõppe algastme libedaraja riskivältimise koolitusse .

Koolituse maht

2 kohustuslikku tundi.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1., 2. moodul.

Aine lühikirjeldus

Et juht oleks võimeline valima oludele vastava sõidukiiruse ja teaks kui palju tuleb sõites enda ümber ruumi hoida, peab teadma kui kiiresti on võimalik sõiduk peatada. Peatamisteekonna pikkus sõltub sõiduki sõidukiirusest ja tehnilisest seisundist, juhi oskusest pidurdada, reageerimiskiirusest, teeoludest jms. Näidatakse, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt peatamisteekonna pikkust.

Aine üldeesmärgid

Näitlikustada juhi võimalusi sõiduk peatada erinevatelt sõidukiirustelt. Luua eeldused mõistmaks, et sõidukit ei saa hetkega seisma ja seepärast tuleb sõites enda ümber hoida piisavalt ruumi; kui ruumi on vähe, tuleb vähendada sõidukiirust.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

  • mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

  • omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja materjaliga.

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja poolt määratud materjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

2.2 Sõiduõpe

RS

Algastme libedasõidu harjutused

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme libedaraja riskivältimise koolitusse.

Koolituse maht

Vähemalt 1 kohustuslikku sõidutundi.

Kohustuslike sõidutundide arv

Vähemalt 1 tundi.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud kõik 1., 2. mooduli sõidutunnid. Viiakse läbi peale teemat RT „Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine“ läbimist.

Aine lühikirjeldus

Oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahe valikuks peab õpilane teadma kui kiiresti on ta võimeline sõiduki peatama. Koolituse käigus näitlikustatakse pidurdusteekonna sõltuvust teekatte iseärasuskiirusest. Sõidutunnis harjutatakse äkkpidurdamist erinevalt sõidukiiruselt erineval teekattel ning kurvis sõitmist. Harjutused viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused äkkpidurdamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luua eeldused realistlikku arusaama kujunemiseks isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Luua eeldused motivatsiooni suurendamiseks juhtida sõidukit oludele vastava sõidukiiruse ja ohutu piki- ja külgvahega.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • oskab sooritada äkkpidurduse;

  • mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

  • tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

  • omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel juhendaja kaasamine.

LÕPPASTME KOOLITUSE AINEKAARDID

    1. Teooriaõpe

LT 1

Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis.

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse teooriaõppesse.

Lõppastme koolituse teooriaõppe maht

4 kohustuslikku tundi.

Aine maht

Vähemalt 3 auditoorset tundi

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud algastme koolitus. Läbitud Pimeda aja sõiduki juhtimise koolitus.

Aine lühikirjeldus

Liiklusõnnetuste peamised põhjused on:

  • tähelepanuga seonduv – juht sai liiga vähe/liiga palju/liiga keerukat informatsiooni liiklussituatsiooni kohta;

  • juhi psühho-füsioloogiline seisund ei vastanud nõuetele;

  • juhi emotsionaalne seisund ei olnud hea, mistõttu ta käitus soovitust erinevalt;

  • juht ei mõistnud olemasoleva informatsiooni tähtsust;

  • tal oli vale ettekujutus oma vilumustest/oskustest sõidukit juhtida;

  • juhil puudusid teadmised kuidas konkreetses olukorras käituda, puudus automatiseerunud käitumismuster niisuguses olukorras toimetulekuks või olid välja kujunenud ohtlikud käitumismustrid;

  • ta ei ole teadlik oma käitumise tagajärgedest, ta ei mõista seost oma käitumise ja liikluses toimuva vahel;

  • sõidu motiivid suurendavad riskantset käitumist;

  • hoiakud ohutu ja säästliku liiklemise suhtes suurendavad riskantset käitumist.

Aine raames arutletakse kuidas ülalnimetatud põhjustest tingitud õnnetusi ära hoida.

Aine üldeesmärgid

Luua õpikeskkond, kus kujuneb või süveneb arusaam säästliku, ohutu ja teiste liiklejatega arvestava sõiduviisi eelistest. Luuakse eeldused enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavatest riskidest teadlikuks saamisele ja oskuste kujunemisele nendega oma käitumises arvestada.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;

  • mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;

  • teab millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;

  • tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

  • on rohkem motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja poolt määratud materjalidega.

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja poolt määratud materjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

LT 2

Libedasõidu riskivältimise praktikum

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse teooriaõppesse.

Lõppastme koolituse teooriaõppe maht

4 kohustuslikku tundi.

Aine maht

Vähemalt 1 tund.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud algastme koolituse koolitus. Läbitud Pimeda aja sõiduki juhtimine koolitus.

Aine lühikirjeldus

Et juht oleks võimeline valima oludele vastava sõidukiiruse ja teaks kui palju tuleb sõites enda ümber ruumi hoida, peab teadma millised on juhi võimalused äkkolukorras käituda ( sõiduk seisma jätta, takistusest ümber põigata, juhitavus taastada). Praktikumi käigus näitlikustatakse, et juhi võimalused äkkolukorras tegutseda sõltuvad sõiduki sõidukiirusest ja tehnilisest seisundist, juhi oskusest pidurdada, reageerimiskiirusest, teeoludest jms. Praktikum viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul turvahallis ja/või selleks kohandatud simulaatoril. Praktikum viiakse läbi soovitavalt rühmaõppena. Rühma maksimumsuurus on 12 õpilast.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused arusaamise kujunemiseks, et lihtsam ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt kui võtta midagi ette äkkolukorras ohutuse taastamiseks. Näidata, et

  • blokeeritud rattaga auto ei ole juhitav;

  • peatamisteekonna pikkus sõltub sõidukiirusest ja teekatte iseärasustest;

  • sõidukit ei saa hetkega seisma jätta ja seepärast tuleb sõites enda ümber hoida piisavalt ruumi;

  • kui ruumi on vähe, tuleb vähendada kiirust;

  • juhi võimalused tegutseda äkkolukorras on vähesed.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

  • mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

  • mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;

  • mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;

  • omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

Iseseisva töö sisu

Töö õpetaja materjalidega

Kohustuslik kirjandus

Õpetaja poolt määratud materjal.

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

  • Alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, järgneval loengul kasutatakse visualiseerimist ja arutelusid (rühmatöö).

Mooduli lõpus kontrollitakse õpilase teadmisi küsimustiku põhjal

Sõiduõpe

LS 1

Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse sõiduõppesse.

Lõppastme koolituse sõiduõppe maht

Vähemalt 2 sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

Vähemalt 1 sõidutundi.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud algastme koolitus . Läbitud Pimeda aja sõiduki juhtimine koolitus.

Aine lühikirjeldus

Õpilane ja õpetaja otsivad koostöös võimalusi süvendada keskkonda säästvat, riske vältivat ja teisi liiklejaid arvestavat sõiduviisi. Aine koosneb sõidu hindamise, tagasiside ning keskkonda säästva, riskevältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamise etapist. Sõiduõppe erinevatel etappidel (vähemalt 1. ja 3. etapil) mõõdetakse keskmist kütuse kulu, sõiduks kulunud aega ja keskmist kiirust. Kui õpilasel on võimalus ja soov, siis sõidutund viiakse läbi õpilase autoga ja oma vastutusel. Kui õpilase autol ei ole seadmeid, mille abil mõõta keskmist kütuse kulu, sõiduks kulunud aega ja keskmist kiirust, viiakse sõidutund läbi autokooli autoga.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvenemiseks ja realistlikku arusaamise kujunemiseks isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;

  • on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt. Vajadusel kaasatakse juhendajat.

LS 2

Libedaraja riskivältimise harjutused

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava lõppastme koolituse sõiduõppesse.

Lõppastme koolituse sõiduõppe maht

Vähemalt 2 sõidutundi. Vajadusel sõidutundide kogumaht määratakse sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Kohustuslike sõidutundide arv

Vähemalt 1 sõidutund.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud algastme koolitus. Läbitud Pimeda aja sõiduki juhtimine koolitus.

Aine lühikirjeldus

Sõidutunnid viiakse läbi libedasõidu õppeväljakul vahetult peale lõppastme koolituse teooriaõppe „Libedasõidu riskivältimise praktikum“ läbimist.

Analüüsitakse:

  • peatamisteekonna sõltuvust sõidukiirusest, juhi oskustest, sõiduki iseärasustest, pidurdamise viisist, teekatteiseärasustest jms;

  • mida tuleb arvestada oludele vastava sõidukiiruse valikul;

  • kui suurt piki- ja külgvahet tuleb hoida.

Harjutatakse:

  • äkkpidurdamist;

  • takistusest ümber põikamist.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused:

  • oma võimete/oskuste ja toimetuleku võimaluste hindamiseks äkkolukorras käitumiseks;

  • mõistmaks, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud;

  • motivatsiooni suurenemiseks juhtida sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;

  • oskab äkkpidurdada;

  • teab kuidas kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;

  • mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta ohutuse taastamiseks on piiratud;

  • on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Iseseisva töö sisu

Määratakse sõiduõpetaja poolt